la rentrée - tagasi kooli.

Heipa, kallid blogihuvilised. Pikk koolivaheaeg on viimaks läbi ja ma olen tagasi koolis - kaks nädalat pausi paneb peaaegu kõiki koolikohustusi unustama, nüüd tuleb veits rohkem tegeleda lugemisega. Nagu ma eelmine kord mainisin, siis eelmisel esmaspäeval oli mul veel vaheaeg ja ma taasalustasin kooliga alles teisipäeval. Esmaspäeval oli prantslastel siin kirikupüha - Toussaint - ehk siis kõikide pühakute päev. Tegemist on religioosse pühaga, mis leiab aset iga aasta 1.novembril ja prantslastel on see punane püha. Meie Eestis tähistame pigem hingede päeva, ka prantslased teevad vahet neil kahel päeval ja hingedepäv on ka nende jaoks 2. november, aga seda ei tähistata siin enam, vaid hingedepäev on sulandunud kõikide pühakute päevaga ja prantslased tähistavad seda. Mida siis tehakse selle püha puhul - ega suurt väga midagi, kes käib kirikus ära, paljud lähevad selle päeva puhul muidugi surnuaeda, teevad hauad korda, viivad lilli ja süütavad küünla. Laste ja noorte jaoks on see lihtsalt vaba päev ja linnas on siis alati midagi teha, mõni tasuta näitus, muuseumikülastus või tasuta kontsert. Minu vanatädike näiteks käis kirbuturgusid külastamas ja veine degustreerimas, surnuaiale ta ei läinud, aga õhtusöögi ajaks süütas ta küünla (tavaliselt ta siis ei einesta küünlavalgel) mina käisin tasuta kontserdil.

Pühapäeval 31. oktoober oli muidugi Halloween - kui sa oled ameeriklane või inglane, siis Halloween Prantsusmaal valmistab sulle suure pettumuse - ei mingeid kõrvitsaid, ei mingeid kostüüme ega trick or treat (komm või pomm Eesti keelses variandis, mis tähendab kostümeeritud jooksu ukselt uksele, lunimaks kommi, nu nagu meie mardipäev). Veel viie aasta eest olla Halloween Prantsusmaal sarnanenud Ameerika või Inglismaa Halloweenile ( kui soovite teada, milline on üks õige Ameerika Halloween, siis soovitan lugeda minu North -Carolina blogi), kuid siis olla prantsalsed saanud üle Halloweenivaimustusest ja leidnud, et see pidu peegeldab liialt Ameerika väärtuseid ja globalismi (üleilmastumist) Ameerika stiilis. Eestlase jaoks peaks prantsalste Halloween präegusel kujul täitsa mõistetav olema - mõned poolpurjus tegelased kakerdavad kostümeeritult ringi ja grupp Ameerikat eeskujuks pidavaid tegelasi üritab meeleheitlikult korraldada väikeseid Halloweeniüritusi, poed üritavad müüa Halloweeninänni - aasta aastalt rohkem Eestis ja vähem Prantsusmaal ning võibolla vastupidiselt Eesti olukorrale, üritavad prantsuse baarid dekoratsioonide ja kostümeeritud teenindajatega luua Halloweeni meeleolu, mis paraku ei küündi isegi kahvatu varju tasemele Ameerika Halloweeni meeleolust. Igal juhul mina tähistasin Halloweeni zombide paraadi vaatamisega kesklinnas (igasugune praad on Prantsusmaal, nagu ka Belgias igati populaarne) ja prantslastest tuttavate pool nende kodus -absoluutselt ilma kostüümita, ei mingeid nõidu ega kõrvitsaid sel korral, kahjuks või õnneks ka mitte ühtegi pilti minust mõnes totakas kostüümis seekord.

Võrreldes eelmiste nädalatega on see nädal kujunenud rahulikult - Sarkozy on suutnud vähemalt Prantusmaa rafineerimisjaamad vabastada streikijatest ja thea kokkuvõtte, et rafineerimisjaamade blokeerimine streikijate poolt läks riigile maksma 23o miljonit eurot, ühtlasi hakkab ka Prantsusmaa leppima pensionireformidega, veel möödunud laupäeval korraldasid ametiühingud streigi ja protestimarsi, millest ei võtnud enam osa nii palju inimesi. Lyon 2 - ülikool, mille tütarharu meie instituut on, langes küll nädala alguses vandalismi ohvriks - Ülikooli suurt loengusaali rüüstati ja midagi pandi põlema ka ning seetõttu said Lyon 2 õpilased veel ühe nädala vaheaega lisaks, ehk siis nemad alustasid kooliteed alles täna. Meie instituut leidis, et mingit ohtu ei ole ja me saime kooli minna möödunud teisipäeval. Sel pühapäeval käisime paari sakslase, ühe norraka ja ühe itaallasega prantslaste kuulsas Vastupanu muuseumis - musée de la résistance, kus korraldati giidiga muuseumituur, kuna ajutise ekspositsioonina oli seal välja pandud "Lood mustlaste elust ja rännakutest Prantsusmaal". Põhimõtteliselt oli jutustatud kolme perekonna lugu alates 2007.aastast. Kaks perekonda olid prantslased juba kolm korda tagasi Rumeeniasse saatnud, aga kõik lubasid kohe tagasi Prantsusmaale minna, kui võimalus peaks avanema, sest Prantsusmaal olla neoil vähemalt võimalus paar eurotki päevas teenida, et süüa.

Kahjuks või õnneks ma teid seekord pika jutuga ei tüüta, sest see nädal on olnud pigem tavaline, mitte väga sündmusterohke nädal. Ka minu vanamutikese kohta pole öelda midagi uut, peale selle, et ta peab mind antisotsiaalseks tegelaseks, kuna ma ei vestle taga igal õhtul kaks tundi peale õhtusööki, aga 2tunnine vestlus teemal kui mahajäänud on Eesti ühiskond(tema arvates ja seda arvamust ei saa vist isegi tema Eestisse lennutamisega muuta) või et Gary Cooper oli ikka maailma parim näitleja ei ole just minu huvides. Teie aga nautige sügist - meil siin oli veel eelmine nädal 19 kraadi sooja, aga nüüd on sügis vallutanud ka Lyoni ja temperatuur langenud vaid10 kraadi peale ja linna on katmas suuremalt jaolt vihmapilved, puudki on peaaegu raagus - hakkab muutuma hilissügise sarnaseks. Igal juhul püsige soojas ja püsige lainel ning kuni järgmise korrani!