La réunion administrative - viimaks sai siis ka Erasmust näha

Esimene suurem tähtpäev - ma olen Prantsusmaal olnud juba kümme päeva. See kõik on möödunud kiiremini kui võiks arvata, aga kui kogu aeg on midagi teha tundub aeg ju lendavat. Lyonis on alati midagi teha, võib näiteks jalutada piki jõe kallast, mis läbib kogu vanalinna. Jõe kallas on õhtuti valgustatud ja selle sadamakaide külge on end parkinud palju praami taolisi laevu - prantslased kutsuvad neid la penich, ma lisan hiljem teile mõne foto ka ühest tõelisest jõe penischist. Igal juhul on neid siin mitmesuguseid, mõned on ümber ehitatud restoranideks- küllaltiki kallid ja nõuavad sissepääsu eest ka kopsaka summa- mõned on lihtsalt kruuiisilaevad (näevad ikka väja nagu penich) ja mõned võiks alguses eemalt segi ajada lihtsalt suure põõsastikuga jõe kaldal - need on penichid, mille peal inimesed alaliselt elavad ja oma aia puudumist on nad püüdnud kompenseerida tohutu põõsastiku, lillede ja muude taimede istutamisega otse leava peale. Õhtuti käin ma selle jõe kaldal jooksmas, veel koos hulga inimestega, kes kas jooksevad, jalutavad oma koera, sõidavad rattaga, jalutavad või rulluisutavad - igal juhul jõe kaldal on kogu aeg elu.
Eile ( pühapäev, kui kõik normaalsed kohad on suletud välja arvatud turismiatraktsioonid ja need väikesed nurgapealsed poed, kes oma kapitalistliku eluviisiga üritavad sotsialistlikest nähtustest kasu saada, nagu ütles mulle tädikene, kelle juures ma elan. ) otsustasime Joshiga - üks Ameerika tudeng, keda tean oma Greensboro aegadest - minna tutvuma linna vaatamisväärsustega. Lyonis asub nimelt ühe mäe otsas, mis moodustab jõe orule kõrgema kalda , mis ise võiks olla ehk veidi kõrgem kui meie Munamägi, vägagi võimas katedral - La Basilique de Fourvière, mis sai ehitatud kunagisele pühale paigale, kus varem asus Roomlaste poolt rajatud akropolis ning kus alates 1168. aastast rajatud kabelis käidi palvetamas katku ja epideemiate lõppemise eest, mis muide on tseremoniaalseks traditsiooniks linnapeale präegugi. Igal juhul basiilika ise sai rajatud 1872. aastal, et kaitsta linna ja selle elanikke Preisi sõjaväe rünnaku korral. Sellest basiilikast avaneb suurepärane vaade linnale. Siis võib veel pidada piknikku hiiglaslikus pargis, mille keskel on järv ja kus asub üks väheseid Euroopas eksiteerivaid tasuta loomaaedasid, käisime seal oma prantsuse ja ühendriikide sõpradega just piknikku pidamas. Aga küllap saite nüüd piisavalt aimu, mida võib Lyonis näha, vaatamisväärsusets ja külastamisväärsustest jõuab rääkida hiljem ka.
Igal juhul täna oli siis minu esimene koolipäev, või pigem mitte koolipäev vaid dokumentide kordaajamine ja vastuvõtt kooli - la réunion administrative. Prantsuse õppejõud ja koolijuhid tunduvad väga avatud ja sõbralikud, võrreldavad Ühendriikide omadega - mine tea võibolla üritab igaüks just välistudengitele head nägu näidata - see muide ongi üks Erasmuse ja üldse välisüliõpilaseks olemise pluss, et kõik koolisüsteemid muutuvad sinu jaoks lihtsamaks ja kõik üritavad sulle meeldivat nägu näidata. Kui miskit valesti läheb, on alati vabandus, et aga ta on ju välisüliõpilane, temal ju ikka võib juhtuda, aga mine tea, võibolla on nad sellised ka kõigi oma päristudengitega. Igal juhul on minu kool küllaltki väike, vaid 2000 tudengit, mis moodustab Prantsusmaa ühe parimate koolide võrgu vähemalt poliitikateaduste alal. Kui meil on poliitikateadustel pisut halb maik küljes, siin on poliitikateadused väga kõva sõna. Neil on näiteks tavaks alati kõik oma kolmanda aasta õpilased saata välismaale õppima- see on kohustuslik- ja siis kolmanda aasta tudengite kohad täidetakse välistudengitega, keda nad vastu võtavad. Meile pakuti lõunasööki kooli poolt -igasugused huvitavad suupisted, mis pidid olema näiteks prantsuse eri regioonide traditsioonilistele toitudele - enamus siis jah juustust tehtud või mingid magusad asjad ja pooltoores liha muidugi ka, tegelikult kannatas täitsa süüa ja mõned magustoidud nagu juustukook, olid päris head, muidugi tuli ära proovida ka prantslaste traditsiooniline foie gras- ehk siis hanemaks - kõlbab isegi süüa, kui muud ei anta. Pärast lõunasööki viidi meid paadisõidule mööda jõge- muidugi penichi peal- kus võisime näha vanalinna jõelt, aga samas ka Lyoni äärelinna ilusat looduslikku üksikute vanaaegsete veskimöldrite maju meenutavate hoonetega. Kokkuvõttes oli minu esimene koolipäev küllaltki põnev ja seiklusterohke ja muidugi prantsuse keelega sain ma ka hakkama, me välistudengid, oleme pea kõik sama tasemega, on küll ka hiinasi, kes väga häsi ei räägi ja ameeriklasi, kes räägivad prantsuse keelt ainult ülimal vajadusel.
Ja midagi veel prantslastest - ma olen juba maininud, et vahel vestlen oma prantsuse vanatädikesega, kelle juures ma elan ka maailmapoliitika, ajaloo ja kultuuri teemadel. Igal juhul tema arvamust ma Eestist muuta ei suutnud- me oleme seal väga vaesed, elame mingis süsteemis, mis kindlasti veel pole demokraatia, tõenäoliselt oleme kommunistid ja ma kas ei saa sellest aru, et ma olen kommunist või on Eestis mingisugune salaorganisatsioon, mida ma kardan ja mis ei luba mul Eesti kohta täit tõde rääkida, ma peaks talle oma sünnitunnistust näitama. Ja muidugi on Eestis ka kohutavalt külm ja ega seal midagi korralikult kasvatada ei saa ja selle pärast on ka tõenäolislt minu toitumusharjumused ebatervislikud - ma nimelt sõin viineriga võileiba, mis pidavat minu tädikese meelest olema äärmiselt ebatervislik. Aga muidugi ei kehti see kõigi prantslaste kohta - Science Po tudengid on ikkagi haritud ja teavad Eestist piisavalt palju. Aga siiski prantslastest, neil on siin väga veidrad hellitusnimed, näiteks minu tädikese tütar kutsub oma last kirbukeseks, tädikene kutsub mind rohutirtsukeseks - mul pole aimugi,miks, aga olen sama käitumist kuulnud ka tänaval ja näiteks kui su sõber sind kutsub oma ilusaks litsikeseks - pute tähendab otsetõlkes just litsi ja see on siin küllaltki tugev sõna muidu, siis sõprade vahel on see täitsa ok. Prantslased on selle koha pealt tõesti pisut veidrad, aga eks ole eestlastelgi omad veidrused. Igal juhul püsige lainel ja kuulete veel prantsusmaast, minu tegemistest ja prantslastest.